• iga n-kohalise predikaadisümboli n-kohaliseks predikaadiks baashulgal, mis igale indiviidide järjestatud ennikule seab vastavusse ühe kindla tõeväärtuse hulgast {1, 0}; • iga n-kohalise funktsionaalsümboli n-kohaliseks funktsiooniks põhihulgal. Definitsioonis D8.6.3. on käsutatud terminit põhihulk, sest põhimõtteliselt võivad eri predikaatidel olla erinevad baashulgad ning signatuuri põhihulk moodustub kõigi kasutuses olevate baashulkade ühendina (koosneb kõikidest baashulkade elementidest, kusjuures iga element tuleb arvesse täpselt üks kord). Signatuuri põhihulka nimetatakse ka universaalhulgaks. Klassikalises loogikas tehakse tavaliselt nii, et iga predikaadi baashulka laiendatakse signatuuri põhihulgani. Sel juhul võib definitsioonis D8.6.3. käsutada termini põhihulk asemel ka terminit baashulk. (Mitme baashulgaga loogikat nimetatakse mitmesordiliseks või mitmeliigiliseks loogikaks ning selle tundmaõppimine ei mahu loogika algkursuse raamidesse
· iga n-kohalise predikaadisümboli n-kohaliseks predikaadiks baashulgal, mis igale indiviidide järjestatud ennikule seab vastavusse ühe kindla tõeväärtuse hulgast {1, 0}; · iga n-kohalise funktsionaalsümboli n-kohaliseks funktsiooniks põhihulgal. Definitsioonis D8.6.3. on käsutatud terminit põhihulk, sest põhimõtteliselt võivad eri predikaatidel olla erinevad baashulgad ning signatuuri põhihulk moodustub kõigi kasutuses olevate baashulkade ühendina (koosneb kõikidest baashulkade elementidest, kusjuures iga element tuleb arvesse täpselt üks kord). Signatuuri põhihulka nimetatakse ka universaalhulgaks. Klassikalises loogikas tehakse tavaliselt nii, et iga predikaadi baashulka laiendatakse signatuuri põhihulgani. Sel juhul võib definitsioonis D8.6.3. käsutada termini põhihulk asemel ka terminit baashulk. (Mitme baashulgaga loogikat nimetatakse mitmesordiliseks või mitmeliigiliseks
annaabi.ee 
