tudengid, mõrvarid, mustad kingad või galaktikad. Valem ∀x (Vx →Mx) eristab kõikide 9 objektide hulgast varesed ning alles seejärel omistab neile omaduse olla must. Teised tehted ei sobi (proovige järele). Üldjaatav lause esitatakse mõnikord kujul ∀xPx – kõikidel objektidel on omadus P, seda kirjutatakse ka xPx või (x)Px. Oluline erinevus valemite ∀x (Vx → Mx) ja ∀xMx vahel, kui tahetakse väljendada sama väidet, seisneb predikaadi Mx baashulgas. Esimesel juhul võib baashulk sisaldada ka muid elemente peale vareste, millest valem toob esile varesed. Kui vaadeldav indiviid on vares, on see must ja ülejäänud indiviidid ei puutu asjasse. Teisel juhul on baashulgaks üksnes vareste hulk, kusjuures kõik indiviidid on mustad. Üldeitavad laused „Mitte ükski S ei ole P” (SeP) saadakse, rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või rakendades predikaadile olemasolukvantori eitust, nt:
Valem x (Vx Mx) eristab kõikide 9 objektide hulgast varesed ning alles seejärel omistab neile omaduse olla must. Teised tehted ei sobi (proovige järele). Üldjaatav lause esitatakse mõnikord kujul xPx kõikidel objektidel on omadus P, seda kirjutatakse ka xPx või (x)Px. Oluline erinevus valemite x (Vx Mx) ja xMx vahel, kui tahetakse väljendada sama väidet, seisneb predikaadi Mx baashulgas. Esimesel juhul võib baashulk sisaldada ka muid elemente peale vareste, millest valem toob esile varesed. Kui vaadeldav indiviid on vares, on see must ja ülejäänud indiviidid ei puutu asjasse. Teisel juhul on baashulgaks üksnes vareste hulk, kusjuures kõik indiviidid on mustad. Üldeitavad laused ,,Mitte ükski S ei ole P" (SeP) saadakse, rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või rakendades predikaadile olemasolukvantori eitust, nt:
annaabi.ee 
