kuuluvad samasse baashulka M. Baashulga elementideks peavad minimaalselt olema kõik kodanikud ja seadused, kuid selleks võib olla ka universaalhulk. Valem ∀x∃yRxy osutub nüüd vigaseks, kuna sellest saab välja lugeda, et leidub inimene või seadus, mis on rikutud iga inimese ja seaduse poolt. St rikkumissuhe esineb mitte ainult inimese poolt seaduse kohta, vaid võib esineda ka seaduse poolt inimese kohta, inimese poolt inimese kohta ning seaduse poolt seaduse kohta. Lisame baashulgale M ühekohalised predikaadid: Kx – „x on kodanik” (= Kz – „z on kodanik” jne), Sx – „x on seadus” (= Ky – „y on seadus” jne). Saame: ∀x [Kx → ∃y (Sy & Rxy)]. Seda võib sõnastada „Iga x puhul kehtib, et kui x on kodanik, siis leidub vähemalt üks y nii, et see on seadus ja see on x-i poolt rikutud”. Saadud valemiga on samaväärsed valemid nt: ∀y [Ky → ∃x (Sx & Ryx)] või ka ∀z [Kz → ∃w (Sw & Rzw)]. N8.1.2
kuuluvad samasse baashulka M. Baashulga elementideks peavad minimaalselt olema kõik kodanikud ja seadused, kuid selleks võib olla ka universaalhulk. Valem xyRxy osutub nüüd vigaseks, kuna sellest saab välja lugeda, et leidub inimene või seadus, mis on rikutud iga inimese ja seaduse poolt. St rikkumissuhe esineb mitte ainult inimese poolt seaduse kohta, vaid võib esineda ka seaduse poolt inimese kohta, inimese poolt inimese kohta ning seaduse poolt seaduse kohta. Lisame baashulgale M ühekohalised predikaadid: Kx ,,x on kodanik" (= Kz ,,z on kodanik" jne), Sx ,,x on seadus" (= Ky ,,y on seadus" jne). Saame: x [Kx y (Sy & Rxy)]. Seda võib sõnastada ,,Iga x puhul kehtib, et kui x on kodanik, siis leidub vähemalt üks y nii, et see on seadus ja see on x-i poolt rikutud". Saadud valemiga on samaväärsed valemid nt: y [Ky x (Sx & Ryx)] või ka z [Kz w (Sw & Rzw)]. N8.1.2
annaabi.ee 
