Elementaarkonjuktsiooni abil Elementaarimplikatsiooni abil Konstruktiivsel normaalkujul Disjunktiivsel normaalkujul 12.Üldjaatava väite terminite (subjekt – S, predikaat – P) mahud on: Sõltuvuses väite sisust. S+,P+ S-,P+ S-,P- S+,P- 13.Ühekohalise predikaadi tõehulga elementideks on: Tõeväärtused Indiviidid Eeldused Väited Baashulgad 14.Teostades ekvivalentsitehete eituse, saame (samade operandide vahelise) … Range disjunktsiooni. Konjunktsiooni Tautoloogia Disjunktsiooni Implikatsiooni 15.(Puhta) hüpoteelilise süllogismi kehtivuse tagab see, kui … Esimese eelduse alus on lõppjärelduse tagajärg Esimese eelduse alus on teise eelduse alus Esimese eelduse tagajärg on teise eelduse alus
Arutlustes võib olla tarvis mitut erinevat hulka, nt füüsikalisest universumist rääkides läheb tarvis väga palju erinevaid hulki. Neid kõiki on võimalik ühendada universaalhulgaks. D8.4. Universaalhulgaks ehk universaalseks hulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemi või arutluse raames vaadeldavaid hulki. Klassikalises predikaatloogikas peavad ühe predikaadi kõik indiviidid kuuluma ühte baashulka. Erinevatel predikaatidel võivad olla erinevad baashulgad. Arutlustes võib osutuda otstarbekaks võtta kõikide predikaatide baashulgaks universaalhulk. Tühikuga lõpetamata lausele „… on algarv” vastab unaarne predikaat. Asetades tühikusse konkreetse indiviidi etteantud indiviidide hulgast, saame konkreetse tõeväärtusega lause, ehk siis tühikuga lõpetamata lause seab iga indiviidiga vastavusse kindla tõeväärtuse. Analoogiliselt saab kahe tühikuga lõpetamata lauset „… armastab …” vaadelda kui kahekohalist predikaati jne
Arutlustes võib olla tarvis mitut erinevat hulka, nt füüsikalisest universumist rääkides läheb tarvis väga palju erinevaid hulki. Neid kõiki on võimalik ühendada universaalhulgaks. D8.4. Universaalhulgaks ehk universaalseks hulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemi või arutluse raames vaadeldavaid hulki. Klassikalises predikaatloogikas peavad ühe predikaadi kõik indiviidid kuuluma ühte baashulka. Erinevatel predikaatidel võivad olla erinevad baashulgad. Arutlustes võib osutuda otstarbekaks võtta kõikide predikaatide baashulgaks universaalhulk. Tühikuga lõpetamata lausele ,,... on algarv" vastab unaarne predikaat. Asetades tühikusse konkreetse indiviidi etteantud indiviidide hulgast, saame konkreetse tõeväärtusega lause, ehk siis tühikuga lõpetamata lause seab iga indiviidiga vastavusse kindla tõeväärtuse. Analoogiliselt saab kahe tühikuga lõpetamata lauset ,,... armastab ..." vaadelda kui kahekohalist predikaati jne