Raha nüüdisväärtus: S Lihtintressi korral: P= 1+r ∙ t n 1+i¿ ¿ Liitintressi korral: P= S ¿ Inflatsioon: Ip-hinnaindeks(mitu % moodustab vaadeldava hetke hind muu hetke hinnast) ¿2 Ip= ¿1 ·100 V2-vaadeldava ajahetke hinnatase h=Ip -100 V1-mingi muu ajahetke e baashetke hinnatase h-inflatsioonimäär(hindade suhteline juurdekasv protsentides kindla ajavahemiku jooksul) hn Ip=100·(1+ 10 0 ) (kui on erinev inflatsioonimäär) h1 Ip=100·(1+ 100 )n (inflatsioonimäär sama hk=hn) Raha reaalne tulevikuväärtus: S C= I p ·100 S-rahasumma p nominaalne tulevikuväärtus n aasta möödudes Ip- hinnaindeks C-rahasumma p reaalne tulevikuväärtus, kus indlatsiooni on arvesse võetud
Näide 2.5.2. Hinnaindeksi arvutamise baashetkel oli ostukorvi väärtus 1000 EURi, kahe aasta pärast maksis sama ostukorv 1200 EURi. Arvutada hinnaindeks. Lahendus. Kuna V1 1000 ja V2 1200 , siis valemi (2.5.9) põhjal saame 1200 Ip 100 120. 1000 Esitatud näitest paneme tähele, et kahe aasta pärast kehtiv hinnatase moodustab baashetke hinnatasemest 120%, ehk kahe aastaga on hinnad tõusnud 1,2 korda või 20%. Sel juhul ütleme, et inflatsioonimäär on 20%. Üldiselt, inflatsioonimääraks (rate of inflation / inflation rate) nimetatakse hindade suhtelist juurdekasvu protsentides kindla ajavahemiku jooksul. Seega inflatsioonimäär h avaldub valemiga h I p 100. (2.5.10) Valemist (2.5.10) saame avaldada hinnaindeksi: