Reaktorite põlvkonnad Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse Shippingport, Dresden-1, Magnox tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi peamisteks ehitatavateks tüüpideks kujunenud II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite ekspluateerimise kogemused, järjest suurem vabanemine salastatusest (vähemalt Lääneriikides), suured tuumkütuse varud ja võimalus vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule kuni 1980-ndate alguseni. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis juba 16- 17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. 1970-1980-ndatel aastatel hakkas peamiselt USA-s ja Euroopa maades tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete pikaajalise ohutuse ja
suhtes, fossiilkütuste hindadel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7] Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse 1950 - 1960-ndate tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite kogemused, suured tuumkütuse varud ja võimalus 6 vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7] 1970 – 1990 toimusid suurimad tuumaenergeetikaga seotud avariidest: väikese keskkonnamõjuga, kuid suure majandusliku kahjuga avarii Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna
[7] 4.4. Reaktorite põlvkonnad Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse Shippingport, Dresden-1, Magnox tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi peamisteks ehitatavateks tüüpideks kujunenud II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite ekspluateerimise kogemused, järjest suurem vabanemine salastatusest (vähemalt Lääneriikides), suured tuumkütuse varud ja võimalus vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule kuni 1980-ndate alguseni. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis juba 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7] 13 1970-1980-ndatel aastatel hakkas peamiselt USA-s ja Euroopa maades tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa
annaabi.ee 
