Kui vaadata asjale kuritegevuse poole pealt, võib rääkida nn teaduspoliitilise pendli liikumisest sotsiaalsete faktorite poolelt psühholoogiliste, sageli bioloogiliste taustaga faktorite poole. Kui kaugele pendel kaldub, näitab tulevik, kuidas juba preagu võib õelda, et inimkäitumise bioloogilise tausta tähtsustamisel on toimunud murrang. (Saar, 2007, lk 83-87) 2.1.6 Big Five ja kriminaalne käitumine "Viie Suure" kohta tehtud uuringud näitavad, et baasdimensioonid ei sõltu indiviidide soost ega kultuurilisest taustast ning on suurest pärilikud. Psühholoogias mõistetakse isiksuse all tavaliselt indiviidi domineerivat mõtlemisviisi (kognitiivne aspekt), tundmisviisi (emotsionaalne aspekt) ja reageerimisviisi (käitumuslik aspekt). Enamik isiksuse uurijaid seab esikohale teatavate isiksusjoonte kindlakstegemise ja selle, kuidas indiviidid erinevad üksteisest nende joonte poolest. Kuna isiksusjooni on väga
iseloomustada. Kõik sõnad, mis iseloomustavad isiksust ja sõnad, mille abil ka inimest iseloomustatakse, ära märkida. Otseselt isikssust iseloomustavad sõnad on sadades, aga kaudselt iseloomustavaid sõnu on tuhandetes. Küsimus on selles, et üheltpoolt praktiliselt ei saa tuhandeid skaalasid mõõta ja rakendada ning teiselt ka on näha, et sisuliselt tähistavad mitu sõna ühte ja sama asja. Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud –
annaabi.ee 
