F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav tunnus arvuline, mõõtmed on toimunud võrdsete ajavahemike järel,mõõtmistingimused ühesugused. Faktoranalüüsi? Kasut. juhul kui soovitaxe uurida mingite muutujate põhistruktuuri v baasdimensioone v kui me soovime muutujatehulka taandada väiksemax.outsourcing´u v funktsioonisiirde eesmärgid?Kulude alandamine,püsikulude muutmine muutuvkuludex, asutusevälise oskusteabe kasutamine,kontsentreerumine põhitegevusele. Milliseid organisatsiooniuuringu etappe saab sisse osta?Uurimise probleem ja mida uuritaxevõimalik juurde osta: Osaliselt:koos firma vastavate oluliste in-ga.Töö eesmärk ja laneeritav tulem ning väljund (missugused võivad olla planeeritavad uuringutulemused või
ära märkida. Otseselt isikssust iseloomustavad sõnad on sadades, aga kaudselt iseloomustavaid sõnu on tuhandetes. Küsimus on selles, et üheltpoolt praktiliselt ei saa tuhandeid skaalasid mõõta ja rakendada ning teiselt ka on näha, et sisuliselt tähistavad mitu sõna ühte ja sama asja. Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal