olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. La Venta Linnad olid seega poliitilised usulised keskused. Põlluharijad elasid ümberkaudsetes külades ning moodustasid rahvastikust enamuse. Kultuurist on suhteliselt vähe teada. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa- aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead. U 400 eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus. Osa nende linnasid hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maiad Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem
püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud Olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele.Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes