ta poja omal. ühe suguharu jätab ta saalomoni pojale. saalomon oli suur riigimees, kelle langus tõi kaasa usulise ja kõlbelise languse kogu riigis. prohvet eelija. pärast saalomon9i surma lagunes riik 2 ossa, kaanaanimaa põhjaosa nim iisraeli riigiks ida juhtis jerobeam, saalomoni alam. lõunaosast sai juuda riik, kunniks jäi poeg rehabeam. kord sai iisraeli troonile ahab, kes oli kõige jumalakartmatum, naisek võttis ebajumala baali kummardajast iisebeli, ahab ehitas baalile templi pealinna, iisebeli eesmärgiks oli elava jumala teenijad hävitada. õnneks elas iisraelis prohvet eelija, kes kutsus inimesi pöörduma elava jumala poole. eelnevad 2 jälitasid eelijat selle pärast. rahvast tabas ebajumalte teenimise pärast karistus, kastet ega vihma ei ole. algas põud kuid jumal käskis eelijal minna ühte asustamata kohta jõe äärde, kuhu karnad tõid talle jumala käsul leiba ja liha. jumal hoiab neid, kes teda armastavad ja talle ustavaks jäävad
Süürlastel oli ka kaubamajades arved kuhu pandi kirja kõik varandus, mis sul oli ja seda hoiti ka nende varakambrites. Seega ei tarvitsenud reisile kulda kaasa võtta, vaid piisas ka savitahvlist, mille ettenäitamisel oli võimalik ka teistest kaubamajadest kulda saada. Süüria suur jumal oli Simüra Baal, kes oli väga julm ja nõudis ohverdusteks inimverd. Ka meri nõudis oma ohvreid, sellepärast röövisid nende laevamehed kaugelt maalt lapsi, et neid Baalile ohverdada. Nende naisjumalat Astartet kujutati mitme rinnaga ja talle pandi igapäev ehted ja õhukesed riided ümber. Teda teenisid templineitsid, kes ei olnud sugugi neitsid, vaid nende ülesandeks oligi lõbu pakkuda, et mehed siis ohverdaksid seeläbi palju kulda. Lõbumajasid Süürias ei olnud, sest oma naisi hoiti väga rangelt ja lõbutseda tohtis ainult templinaistega või ostetud orjadega. Mitanni maa
linnriikide pärast võideldi. Kord võidab üks ja siis teine, iga sõja lõpus sõlmitakse rahu, kuid need ei taganud stabiilset tasakaalu ja peagi puhkes sõda uuesti. Välispoliitiliselt paistsid iisraellased omriidide ajal esmaskordselt silma oma sõjalise ja diplomaatilise koalitsioonipoliitikaga. Sisepoliitiliselt soosisid omriidid mitmete jumauste kõrvuti eksisteerimist . Ahabi foiniikia naisele Iisebelile püstitati eriline pühamu, mis oli pühendatud Baalile. See kõlas aga väljakutsuvalt Jahve ainulisusele. Kultuuriline avatus millest annavad tunnistust ka omriidide väljakaevatud ehitised ähmastas piirid iisraelliku ja kaananliku vahel ning soodustas sünkretismi. Need Deuteronomisti poolt silmas peetud omriidide valitsuse iseärasused andsid talle põhjust negatiivseks hinnanguks. On arvatud üldse, et kogu omride asi on võltskonstruktsioon ja sündmused tuleks paigutada Jeehu aega.