ü K vitamiin ü B12 vitamiin ü Q10 vitamiin ü Foolhape ü C vitamiin ü H vitamiin ü N vitamiin ü BT vitamiin Vitamiinid toidulisaainete registris E101 riboflaviin, vesilahustuv B2vitamiin. Annab toidule kollase värvuse. E160 karotinoidid, Avitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin, kapsatiin, kapsorubiin jne). Annavad toiduainele värvivarjundi kollasest kuni oranzini. E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on
mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure pinge all ning laps võib tunda silma tõmblemist. Toidus tuleb kasutada tingimata kapsast, nisuteri, täisterarukist ja maisi, munakollast ja kala.
annaabi.ee 
