Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod
väljakutsetele, mis elu enesega kaasa toob. Esimene saladus siis oleks selline: Lapse eest tuleb hakata hoolt kandma juba siis, kui ta alles üsas on. Katsuge elada tasakaalustatud maailmas, tegeleda kehaliste harjutustega mõõdukalt. Toituda kindlasti tervislikult, puhata piisavalt ning hoolitseda enda eest. Teine saladus oleks selline: Õppige tundma oma lapse meele/keha tüüpe ehk siis dosha´t. Informatsioon meele/keha tüüpide kohta pärineb ayurvedast ehk eluteadusest, 5000aastat vanast haigusi ennetavast tervendussüsteemist, mis pärineb muistsest Indiast. Et teada saada oma lapse meele/keha 25 tüüpi, jälgige tema söömis- ja magamisharjumisi, valgus- ja müratundlikkust ning läbisaamist teistega. Kolmas saladus: Leidke tasakaal. Tähtis on see, et jääksite oma keskmesse ja rahustaksite lapse ka maha.