3 1. STRESS Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule. Stress on organismi pingeseisund, mis segab tavapärast elu. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.(itk.ee 06.01.2017) Tänapäeval on paljud kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama
aga ka kõikide lastega tegelevate isikute jaoks, et õpetada lapsi toime tulema igapäevaelu stressiga. Stressiga toimetulekuks kasutatakse 7 erinevat võtet: lõõgastumist, mil korrastatkse hingamine ja leevendatakse lihaspingeid, enesetunde parandamist läbi positiivse mõtlemise, rollimänge, esseede kirjutamist, sobiva kirjanduse lugemist, probleemikäsitlust, mille käigus tunnistatakse, et probleem eksisteerib ning rühmateraapiat probleemide ühiseks aruteluks (Ayalon 1996, 18). Nimetatud autor on jõudnud mõisteni stressivaktsiini koolitus. Meditsiinist tuntud vaktsineerimine nakkushaiguste vältimiseks, kas välistab vaktsineeritu haigestumise kindlasse haigusesse või tagab haigestumisel haiguse kerge kulu. Nagu meditsiinilse vaktsiini puhul on ka stressivaktsiooni koolituse eesmärgiks valmistada lapsi ette tulevaseks kokkupuuteks võimaliku stressifaktoriga. Nii vesteldakse lastega ohtudest,
annaabi.ee 
