Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks. Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab ,,Must meri". Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.
Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must. Varasemad kreeka meresõitjad panid merele nimeks Pontos Axenos (külalislahkuseta meri). Arvatakse, et tegemist võib olla iraani nime ümbertõlgendamisega, sest Vana-Kreekas kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4]
annaabi.ee 
