Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre
Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel
süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega
rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Keel- on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks.
annaabi.ee 
