vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime. Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Tänapäeval on laiemalt levinud vitamiinide ebapiisavas koguses tarbimisest tekkinud hüpovitaminoosid, millel puuduvad iseloomulikud tunnused ja on seetõttu raskemini avastatavad. Tavaliselt kaasneb hüpovitaminoosidega töövõime langus, väsimus, kerge haigestumine. Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu. Rasvlahustuvate
4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined,- noor- ja suuretoodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. Loomade normaalseks ainevahetuseks on tingimata vajalikud 14 vitamiini: A-, B-, B-, B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED
annaabi.ee 
