nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2. Patogeen ei levi süsteemselt esmaselt infitseeritud lehest edasi. 3. Patogeen replitseerub ainult esmaselt nakatatud rakkudes (puudub levik taimes) 3. Täielik immunsus: patogeen pole võimeline replitseeruma isegi esmaselt nakatatud rakkudes. Peremeestaime resistentsus · Spetsiifiline · Vajalik R valke, mis tunnevad ära avirulentsuse faktorid (avr) patogeenis Näide: Põhja-Ameerika viljasääsk ja nisu (resistentsus aretuse läbi) *Nisu ja fusarioosid (Fusarium graminearum) Põhjustab ka kontrollimatut vahutamist õlles Patogeenidel on omad meetodid, et taimede põhiresistentsust alla suruda. · Kui patogeen surub põhiresistentsuse maha, siis taimed võivad reageerida teist tüüpi kaitsemeetodiga: hüpersensitiivne vastus (hypersensitive response (HR). · HR-i tulemusel toimub taimeraku enesetapp nakatumise kohas.
Kahjustatud vaktsiinid on tõhusad, piisab ühest doosist, kuid nad pole alati ohutud elusa mikroobi tõttu. N: tüüfuse vaktsiin, kus Salmonella typhimurium'i kahjutuks tegemiseks eemaldati bakteriaalne O-antigeen. Katsetel saadi head tulemused, see tüüfuse vaktsiin litsenseeriti, võeti kasutusele. Tunduvalt hiljem selgus, et O-antigeeni eemaldamine polnud piisav S. typhimurium'i kahjutuks tegemiseks. Selles tüves sisaldus teine, esialgu avastamata jäänud mutatsioon, mis tagas tegeliku avirulentsuse. Kahjustatud vaktsiinide kõige suurema probleem on tasakaalu leidmine ohutuse ja tõhususe vahel. · SURMATUD E BAKTERIAALSED VAKTSIINID - tõvestav mikroob on surmatud (kemikaalid, kõrge temp.) töötlusega. Tekitavad põhiliselt B-rakulise vastuse, kestva immuunsuse jaoks on vaja kasutada lisadoose ja/või adjuvante. N: kõige tuntum on tüüfuse vaktsiin; järgnesid teiste bakteriaalsete kõhutõbede ja läkaköha vastu . Probleemideks olid, et paljud
Näiteks tüüfuse vaksiin, kus Salmonella typhimurium'i kahjutuks tegemiseks eemaldati bakteriaalne O-antigeen, rakupinna LPSi kõige välimine osa. Loomkatsetes ja inimuuringutes saadi head tulemused, see tüüfuse vaksiin litsenseeriti, võeti kasutusele. Tunduvalt hiljem selgus, et O-antigeeni eemaldamine polnud piisav S. typhimurium'i kahjutuks tegemiseks. Selles tüves sisaldus teine, esialgu avastamata jäänud mutatsioon, mis tagas tegeliku avirulentsuse. Kahjustatud vaksiinide kõige suurema probleem on tasakaalu leidmine ohutuse ja tõhususe vahel (kuid samas pole kasu ka vaksiinist, mis on ohutu, kuid tal pole immunseerivat toimet). Surmatud ehk bakteriaalsed vaktsiinid- tõvestav mikroob on surmatud (kemikaalid, kõrge temp.) töötlusega. Tekitavad põhiliselt B-rakulise vastuse, kestva immuunsuse jaoks on vaja kasutada lisadoose ja/või adjuvante. Kasutati aktiivselt ca 1890-il, kui ei teatud teisi võimalusi. N
annaabi.ee 
