juba ,,Wabariigi" ajal, sest nii tuli toonastes oludes odavam. · Vastavaid ettevõtteid oli üle riigi terve hulk. Tartu liinipidaja August Koogi töökojas valmis kolmekümnendate teisel poolel igal aastal mitu uut bussi ning sealt kogemusi saanud mehed leidsid hiljem rakendust TA-de ehitamise juures. · Teiste seas kuulus keretöökoja pidajate sekka aadel Heinz-Oswald-Paul-Richard Ungern-Sternberg, kes rajas pärast katsetusi aviatsiooni vallas (ja fataalsest õnnetusest eluga pääsemist) 1934. aastal Viljandi · Ungern-Sternbergi värkstuba sai oma tegutsemisaja jooksul mitmeid tellimusi Tallinna linnalt. Muu hulgas valmis seal Eesti vanatehnika klubi kodulehe andmeil 1939. aasta alguspäevil Tallinna kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja Elmar Umblia jooniste järgi Tallinna tuletõrje lendsalgale ehitatud furgoonkerega gaasikaitseauto. Opel-Blitzi alusele rajatud masin oli
19 ja 20 juunil kohtus Ozawa USA admiral Marc A. Mitscheriga Filipiini mere lahingus. Lahing käis nii meres, kui õhus. Esimesel päeval lasid ameeriklaste hävitajad alla 219/326'st Jaapani lennukitest. Samal ajal lasti kaa Ozawa kaks lennukikandjat merepõhja USA allveelaevade poolt. Järgmisel päeval lasti ka kolmas kandja põhja USA pommitajate poolt. Pärast seda taganes Ozawa Okinawa poole, kui tal oli järgi vaid 35 lennukit. See oli Jaapani lennukikandjatel põhineva aviatsiooni lõpp. Mitscher kaotas 26 lennukit ja 3 tema laeva said väikeseid kahjustusi. Strateegiline muutus Vaikses Ookeanis USA väed maabusid Saipanil 15 juunil. Ameeriklaste käes olid 10 augustiks nii Saipan, Tinian ja Guam. Sealsed baasid sobisid eelkõige ameerika B-29 pommitajatele sest nad suutsid sealt teha pommitus reide Tokiole ja teistele Jaapani suurimatele linnadele. USA ülemvõim Vaiksel Ookeanil sai nii suureks, et juba tuli küsimuse alla Jaapani vallutamine
annaabi.ee 
