kasulik on kaardistada laiu metsatüüpe ning piiritleda ja avastada tähtsaid metsaga toimuvaid muutusi aja jooksul. Saadaval olevate piltide peamised allikad ja tüübid sisaldavad Landsat Multispectral Skanner (MSS) pilte (80 meetrise resolutsiooniga), Landsat Thematic Mapper (TM) pilte (30 meetrise resolutsiooniga), SPOT pankromaatilisi (10 meetrise resolutsiooniga) ja mitmevärvilisi pilte (20 meetrise resolutsiooniga) ning NOAA satelliidi Advanced Very High Resolution Radiometer (AVHRR) pilte (ühe kilomeetrise resolutsiooniga) (McKendry et al., 1991). Eestis kasutatakse satelliidi pilte raietuvastuseks (harvendus- ja lageraie), biomassi hindamiseks, tormikahjude hindamiseks ja operatiivse kaardina. Sateliitandmete tüüp on HR 6,5 – 10 meetrit (Invent Baltics…, 2013). 4 Lisaks kaugseirele on ruumilise positsioneerimise tehnoloogiad hakanud avaldama mõju geodeesia tehnoloogiale ning seega ka ressursside inventeerimisele
lõunaostsillatsiooni, Põhja-Atandi ostsillatsiooni ja teistes klimaatilistes indeksites. Veepinna temperatuuri kaugseire andmeid selliste hinnangute tegemiseks kasutatakse, kuid suure ettevaatusega, sest ülakihi temperatuur ei tarvitse olla heas korrelatiivses seoses kogu veesamba omaga. Ookeanide soojenemise tõestamiseks kasutatakse eelkõige XBT-sondide andmeid, mis mõõdavad temperatuuri vähemalt 0.7 km sügavuseni. AVHRR ja MetOp sensorite digitaalkaartideks töödeldud andmeid analüüsides selgus 1990-2008 aastal läbiviidud uuringus, et Läänemere veepinna temperatuur tõuseb. 2.3. Järvede seire Meie arvukad siseveekogud, nagu näiteks järved, mida on umbes 1450, vajavad jälgimist ja hoolt. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv [7] sätestab vajaduse jälgida veekogusid, mis on suuremad kui 0.5 km ning teha kindlaks nende ökoloogiline seisund olenevalt tüübi- spetsiifilistest algtingimustest
annaabi.ee 
