Suhted kohalike asukatega pole teada, igal juhul 900-800 eKr seguneti nendega, kultuuriline mõju toimus mõlemat pidi. Aastast 700 eKr pärit kirjalikud allikad Eelamist ja Urartust. Ühiskond, tegevusalad. Ümberasumise ajal hõimullik elukorraldus lagunemas või lagunenud, tekkisid pisikesed riigid: Assüüria allikad märgivad umbes 20 riiki. Riigid ise tugevate hõimusidemetega. Allutasid üksteist teisele, seotud Assüüria ajalooga. Samuti on andmeid Avestast (Zoroastrismi püha raamat). See oli oma sisult sarnane Veedadega, mistõttu arvatakse, et kujutatakse aega, mil iraanlased ja indo- aarialased veel koos olid. Igal juhul tegeleti loomakasvatusega, eriti hobuste, ning maaharimisega. Sotsiaalne elukorraldus. Neli klassi: 1. sõjamehed: Nende tähtsus omane ka teistele indo-euroopa rahvastele, olid priviligeeritud, eriti sõjavankri omanikud; tööd nad ei teinud, kuid tänu neile oli võimalik uute alade allutamine. 2
Ta oli pärit väikesest maakohast, tal oli õnnetu elusaatus. Kirjeldas loodust. Ibn Sina (s 1037) meditsiinialased tööd olid luulevormis. Uus-pärsia keeles kirjutas ta neli värssi. Firdausi (9401020) ,,Shah-name" e ,,Kuningate raamat". See on matnawi vormis, koosneb 60 000 bayt'ist. See on viimane tagasivaade Muinas-Iraani aegadesse ja mütoloogiasse. Pärast seda oli islami mõju valdav. See koosneb kolmest osast: esimene on mütoloogiline lood Avestast, maailma orjusest, kuningavõimust. Teiseks lood vägilastest nende võitlustest, sh lood Rustamist. Kolmandaks ajalookirjandus. Sufismi õpetuspoeem Tähtis osa pärsia kirjanduses on sufismi õpetuspoeemil. Olulisel kohal on loomismüüdid ,,jumal on kehtestanud religiooni mingi prohveti vahendusel. Sellel on seadus, millel on rituaalne tähendus. Elu on selle rituaali järgi käimine, et maailm ära ei kaoks ning seda taas loodaks
annaabi.ee 
