pesukarudest, kes trambivad tosinate kaupa ringi mahemaisipõllus, samal ajal kui pisut maad eemal Bt-maisi põllul ei ole pesukarupoegagi. Isegi hiired loobuvad GM- toidust, kui neil on muud süüa. Vahest teavad nad instinktiivselt midagi sellist, millest enamus meist eelistab mööda vaadata?" 3) Kogu see töö on äärmiselt kallis ning on olnud võimalik üksnes suurtel agrotööstusfirmadel. 98% geneetiliselt muundatud kultuure haldab 6 korporatsiooni (Syngenta, Bayer-Aventis, Monsanto, DuPont, BASF, Dow), kes müüvad patenteeritud seemnematerjali koos kindla oma firma tehnoloogilise paketiga. Seemned on märgatavalt kallimad tavaseemneist, tootja ei tohi neid ise paljundada, vaid peab ostma uue seemne ning sellele lisaks tuleb USA ja Kanada tootjatel tasuda ka nn hektarimaksu. Ometigi hakkab see aina enam mõju avaldama ka mahe- ja ökotootjatele, kelle pankrotistumise risk aina kasvab. Ning oluline on ka, et GM-taimede
Näiteks vajab rahutu depressioonihaige sedatiivset & "autistlik" patsient taganttõukavat ravimit. Mõned psühhiaatrid valivad igale patsiendile isemoodi rohu. Väljakutsed 21. sajandil · Ravimiarendus psühhofarmakoloogias toimub põhiliselt ravimifirmades: näiteks Abbott Laboratories, AstraZeneca, Eli Lilly, Glaxo SmithKline, Janssen (Johnson & Johnson), Lundbeck, Novartis, [[Organon [(Schering-Plough)] MSD], Pfizer, Sanofi-Aventis, [Solvay (pharma 02.2010 Abbott)] · Ravimihindade kasv; ravimite hinnast suur osa on kompenseeritud paljudele patsientidele (USA-s ei ole ravimitel hinnapiire - eriline surve otsustajatele & tarbijatele, otsereklaam patsientidele) · Ravimiuuringud on muutunud ülemaailmseteks, mis seab ülesandeid kvaliteedikontrollile · Ülikoolid on huvitatud täiendavast finantseerimisest, huvide konflikt ülikoolides töötavatel farmakoloogidel &
annaabi.ee 
