kaupa. Lissabonis on ka metroo süsteem. Igas vähegi suuremas kohas on oma transpordi võrgustik. Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedes, põhimaanteedest, tugimaanteedes, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest ja väiketeedest- ulatuslikult 68 732km, millest pea 3000km on kiirteede võrgustikuna. Kogu Euroopa Liidu kige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga. Peamised sadamad ja terminalid asuvad Leixões, Aveiros, Figueira da Foz'is, Lissabonis, Setubalis, Sines ja Faros. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemise mahust 2010 a). Eestis Portugali saab kõige kiiremini lennates. Näiteks Tallinn Faro lennureis kestab ainult üle kolme tunni. 12.Turism 12.1.Arengueeldused Portugali turismi arengueeldused on soodsad. Kliima on soe ja parajalt niiske ning
kahekümnendiku. Ainus Ida piirkond kus selle aja jooksul rahvaarv kasvas oli Évora, mis kasvas umbes ühe kuuendiku võrra. Kahes sisemaa piirkondades, Vila Realis ja Viseus,ei toimunud peaaegu mingit kasvu; teises sisemaa piirkonnas, Santarém, millel on märkimisväärne tööstuse tööhõive, kasvu polnud. Kõigis rannikuäärsetes piirkondades rahvaarv selle aja jooksul kasvas. Coimbras ja Faros kasvas üks neljandik, Aveiros ja Bragas kahekordistus nende elanike arv, Lissaboni ja Porto linnaosades kasvas kaks ja pool korda ning Setbalis kasvas rohkem kui kolm korda. Assoorid ei nädanud elanikkonnas peaaegu mingit kasu, kuid Madeiras kasvas rahvaarv kaks kolmandikku. Peamisteks rahvastiku juurdekasvu piirkondadeks olid linnade keskused ja maakonna pealinnad. Linna-ja tööstus-keskusesse rannikul - Lissaboni, Portosse, Setbali - kuulus kõige rohkem uusi sisserändajaid
annaabi.ee 
