2007. aastal tuleb eestlane Osakas tulemusega 68,94 maailmameistriks. Olümpiale sõitis Gerd maailma hooaja tipptulemusega 71,88. Tema suurimteks konkurentideks olid kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna ning noor iraanlane Ehsa Edadi. Eelvõistlustel täidab Kanter nrmi teisel katsel, kui ketas lendas 16 cm jagu normi taha. Üks fadoriite Hadadi kõrbeb ega jõua tosina parima hulka. Finaali jõuab ka teine eestlane vigastustest räsitud eelmise olümpia pronks Aleksander Tammert. Avavooru järel on liider poolakas Malachowski, Kanter on viies. Teises voorus tõuseb Kanter kolmandaks. Kolmandas voorus oli Kanteri tehnika selgelt liimist lahti. Neljandas voorus suunas eestlane lõpuk kogu jõu kettasse ja tulemuseks on 68,82! Sellest tulemusest piisab võiduks. Hõbeda saab poolakas Piotr Malachowski ja pronksi Virgilijus Alekna. Aleksander Tammert piirdus 61,38, mis andis 12. koha. Peale võitu jooksis
Veel 1992.a. koodeksi järgi oli käik sooritatud juba siis, kui mängija oli vabale väljale asetatud malendi käest vabastanud. Erandiks oli tookord vaid viimane käik enne ajakontrolli. Koodeksis oli siis veel art. 6.5, mille järgi viimast käiku ei loeta sooritatuks, kuni kella pole seisatud. Praktiline tähtsus oli sel siis, kui jõuad oma 40. käigu laual teha, kuid enne kellanupule vajutamist kukub nooleke. Meenub, kuidas püüdsin seda selgeks teha 1972.a. Forssas MM-tsooniturniiri avavooru lõpul Jugoslaavia suur-meistrile Matulovicile, kes pealegi väitis, et ei oska ühtki kolmest keelest, milles mul FIDE koodeksid käepärast olid. Praegu ei saa enam olla mingit kahtlust, et käik on sooritatud alles kella-vajutusega. Et asi oleks päris selge, on lisatud, et aeg malelaual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel loetakse mängijale ettenähtud aja osaks. Mängija vastane võib aja-ületamisel taotleda võitu, kuni ta ise pole oma käiku lõpetanud
annaabi.ee 
