Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa Bentaal veekogu põhi ja selle veekiht, ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni. Neustaal vee ja õhu piirpind Pindpinevus - veepinnale moodustub kile, mille põhjuseks on paralleelselt veepinnaga mõjuvad molkeulidevahelised jõud. Veeringe Magevees 70% on jää või lumi ja jäääb joogiveest välja. Liustikud sulavad ja sulvaad ookeiani. Põhjavesi on 30% ja sobib joogiveeks, aga on keeruline kätte saada
pinnasest välja. Pärast suurvett taastub bentose kooslus väga aeglaselt. Nekton - põhiliselt kalad, liigiline mitmekesisus on väga suur. 8.3. Elupaigad ja eluvormid järves. Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis nende päritolust olenemata on evolutsiooni vältel saanud sarnased kohastumised teatud tingimustes elamiseks. ELUVORMID VEEKOGUDES 1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid. 2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest! Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni. 3
Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud
ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Troofsus on veekogude tüüpideks liigitamise põhialuseks (oligo-, meso-, eutroofsed järved). Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4
annaabi.ee 
