Geneetiliselt muundatud kalad suudavad paremini hakkama saada vähese toiduga ja eri temperatuuridega, mistõttu on nad looduses paremad kohanejad. Negatiivne on see,et geneetiliselt muundatud kaladesse võib koguneda mürke, ning see võib sattuda lõpptarbija,inimese toidulauale.Kui geneetiliselt muundatud kalad sattuksid loodusesse tõrjuksid laborikalad tavalised kalad välja ja ettevaatusabinõuna tuleks vähemalt paljunemisealised kalad avaveekogudest eemal hoida.Ükski transgeenne kala pole saanud rohelist tuld inimtoiduks kasutamiseks. Selles artiklis ei ole tavalugejale mõisteid lahti selgitatud, näiteks:transgeenne,geneetiline muundamine. Lisaks on veel kasutatud lühendit GM, mis ei pruugi olla igale tavalugejale üheselt mõistetav , või üldse mõistetav. Ma arvan,et artiklis peaks ikka kõik sõnad ilusti välja kirjutama,et tavalugeja saaks endale võõrasõna teha interneti abiga selgeks, kuid kui on kasutatud lühendeid ei
mõnes üksikus piirkonnas. Maailmamere kalu püüavad peaaegu kõik mereäärsed riigid, maailmajagudest kõige vähem Aafrika riigid. Aafrikas enim kala püüdnud riigid Egiptus, Nigeeria, Maroko jäävad maailmas kalapüügi mahult alles teise kümnendi lõppu või kolmanda kümnendi algusesse. Enamik maailma majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile, kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt arenenud riigid. Kalandus ehk kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse
[muldade degradeerumine ülekarjatamine, metsade mahavõtmine, põllumajanduslikud tegevused; erosioon; sooldumine; kõrbestumine.] 11. Kalanduse trendid maailmas, kalanduse vormid. Mis on vesiviljelus, majandusvööndid. Kalanduse keskkonnamõjud. Aastatel 1950-2012 suurenes kalapüük (k.a vähid, molluskid) maailmas peaaegu 9 korda, kalakasvandustes kuni 133 korda. Samal ajal kasvas hoogsalt ka maakera rahvaarv, kuid kalapüügist tunduvalt aeglasemalt. Kalapüügi maht avaveekogudest on alates 1990. aastatest stabiilne püsinud, sest maailmamere kalavarud on juba mõnda aega olnud täies ulatuses kasutuses ning uusi varusid ei leidu. Inimeste keskmine kala tarbimine on ka muutunud (60datel 9.9 kg ja nüüd 19.2 kg), kuigi see erineb regiooniti. Vormid: algeline kalapüük (enese tarbeks), hajali rannikupüük (kalurikülades siseturu tarbes), kontsentreeritud rannapüük (suurte kalalaevadega), ookeanipüük (suurtootmine avaookeanil).
annaabi.ee 
