pool ja Janal lendasid kingad jalast, mina proovisin kõigest väest mitte nutma puhkeda, ning hoidsin kramplikult kinni tooli käsitoest, pisarate äärel silmad üksipulgi seda kõigest 17- aastast imelist lauljannat, jälgimas. Jana oli lihtsalt vapustav! See oli tohtutu adrenaliinilaeng, mis tema esinemine publikule andis. Vokaalselt väga hea, emotsionaalne ning kaasahaarav- pole ime miks, Eesti just Jana superstaariks valis. Õhtu edenedes muutusid ka lauljad avatuvamaks ning jällegi suutis mind positiivselt üllatada Lauri Pihlap, kes seekord esitas üksinda "You're not alone". Lauri mõjus esinedes veenvalt ja sai suurepäraselt hakkama ka pikkade kõrgete nootidega. Lõpuks ilmus lavale kontserdikorraldaja Dave Benton, kes laulis "Man in the mirror" taustaks ekraanil Dave ise, enda peegelpildiga silmitsi seismas. Laulude möödudes, hakkasin juba närviselt kartma, et esitusse ei tulegi "Black and white'i"
nii kaugele, et ta hakkas minestama. Lõpuks ta võeti koduõppele, kuni ta üks hetk ravis end sellest kõigest terveks ise läbi selle, et võttis ladina keele õpiku kätte ja luges, kui minestas, siis toimudes luges edasi, kuni lõpuks sai oma haigusest lahti. -) Tema lemmik ained olid arheoloogia ja ajalugu, kuid lõpuks ootamatult valis ta siiski hoopis meditsiini. Ülikooli ajal ta muutus oma loomuselt tunduvalt avatuvamaks ja rõõmsamaks talle meeldis võtta ka napsu (hüüdnimeks sai tünn), meeldis pidada kõnesid jms. Oma erialaks ta valib psühhiaatria, pärast seda kui talle sattus kätte üks teda huvitav psühhiaatria raamat. Kui ta lõpuks ülikoolist lahkub, on tal palju võlgu, aga ka väga tasuv töö ühes tunud psühhiaatria kliinikus. Tööle asudes ta kogus kokku kõik viimase viiekümne aasta jooksul ilmunud psühhiaatria ajakirjad ning luges need põhjalikult läbi.