Asub Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus. Kõrgus 5642 meetrit. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam 5621 meetrit. Elbrus on kihtvulkaan, mis oli viimati aktiivne rohkem kui 2000 aasta eest. · Tseget on mägi Kaukasuses Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigis. Mäe kõrgus on 3650 m. Tseget asub Elbruse jalamilt vaid mõne kilomeetri kaugusel. Tsegeti rasked rajad on populaarsed mäesuusatajate hulgas. Suusahooaeg kestab detsembrist aprilli keskpaigani. · Avatsa on tegevvulkaan Aasias Kamtsatka poolsaarel. Vulkaani kõrgus on 2741 meetrit. VENEMAA JÕED JA JÄRVED Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest
maoorid juba ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks ja pesupesemiseks. Aastal 1940 alustati sealsete rikkalike auruvarude ekspluateerimiseks puurimistöid, mis viisid 193-MW võimsusega Wairakei geotermilise jõujaama ehitamisele. Analoogilised jõujaamad töötavad veel Jaapanis ja Kalifornias ning on ehitamisel või neid on kavas ehitada mujalgi, näiteks Indoneesias, Filipiinidel, Mehhikos ja teistes Kesk-Ameerika riikides. Kamtšatkal on plaanis avada Avatsa vulkaani ümbruses sügavpuurimisega auruvarud temperatuuriga kuni 500° ja ehitada 1000-MW võimsusega jõujaam.(13) Antud esseest saab järeldada, et vulkaanipursked on miski, mille vastu inimene ei saa. Enamasti arvatakse vulkaanipursetest vaid halba ega usuta, et neist võib ka kasu olla. Näiteks Islandil kasutatakse vulkanismi energia tootmiseks. Kõige tuntuim on kindlasti neist mainitud vulkaani pursetest Vesuuv. Kasutatud allikad 1. Krakatau (2015) https://et.wikipedia
annaabi.ee 
