Aeg on kasin ma pean ümber rõivastuma Kas minu frakk juba toodi ? (Silmab uut kleiti Lilli seljas.) Ja soo sina oled juba valmis! Lilli. Meil pole veel ruttu, armas sõber. Ka ei tarvitse sa karta, et mina sinu tuju ja rahu õhtu kahjuks kuidagi rikun. Nagu näed, vaatan ma naerataval jahedusel sinu salajase hm ütleme: meepotil-käimise peale, seda jahedamalt, et mul mitte teadmata pole, kuidas just räägitav meepott lapsi ligi oskab avatleda. (Naeratades.) Minu poisike nägi mitme aasta tagant oma endist leegikest; sellel oli tema kuluga kaetud kunstnikusüdame kohta veel pisut vana süütevõimu, tal kipitas teada saada, kas ehk sealpool ka midagi veel tuha all hõõgub, ta arvas seda vahest leidvatki ning lõbustas end natuke oma leiuga jumaluke, see kõik on ju inimlikult mõistetav ja aruka naise seisukohast mitte liiga traagiline. Muudkui minu heal poisil peaks nüüd julgust olema seda naerdes üles tunnistada
teid kõiki tükkideks raiutama. Õige küll, et mees surma ei tohi karta, aga mõtelge, mis siis teie vaestest naistest ja lastest peab saama?» 148 «Mis munk naistest ja lastest teab?» pilkas Priidu. Munk silmitses teda lahke näoga ja ütles tasasemalt: «Tõsi on, et mõned poisikesed neist enam rääkida mõistavad, aga .palja rääkimisega ep ole natt veel toidetud ja kaetud . . . Ärge mõtelge, mehed, et mina teid arale vägivalla kannatamisele avatleda tahan. Ei koguni. Ma tuletan teile ainult meelde, et teie mitte üksi iseenestele ja oma peredele, vaid kogu rahvale kahju teete, kui rüütleid ilmaasjata ärritate. Teie põli on praegu küll raske, aga võõrad isandad võtavad kõige väiksemast tõrkumisest põhjust oma iket veel raskemaks teha ja maarahva vastupanemise jõudu täiesti lämmatada. Parem on, kui terve rahva jõud segamata rahus kosub ja siis igal pool ühekorraga teole ärkab
annaabi.ee 
