Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"avatekst" - 5 õppematerjali

IASB kodutöö
4
docx

IASB kodutöö

Murda Vigenere'i sifri abil moodustatud krüptogramm, mille avatekst on eeldatavasti inglisekeelne: XYXXWYXXLTYAUCWRLWWIPPCXITEEPRMTSTSEJONNOSPPTHLKSYGHSTERSIMJRNPZVTHGS BSETSVOCXVKJKZXRXNSVKGPPBSYRDKZVSGZXGVMMSZILVLTDJXIILFJKCSKFTLOKEKXILU GIKKJSZYYJMTJKKIEFFATACSRYZKXVITYAUCECTXKKHWDXSLUUXYXISTVIILTXHPXKEJSTSF PMMWOGWVEKATIIIXXLXPXYXWLNTCUBXUUKIITXGACHIXFKUCXFKZFGLEPUDJKPPZSNFMI LRMBZGIMKFFCKHWVGXWLDVKAJEZDHFWJHKCHJHSONPXZMBARAQRDJKKCWVYTJUILVKX LUSSRGILNPXREQGLILVHYZKGWTTSFUIMTXYZOHXFHJNKCEHNNLKQVROJKUAHZXWEGNTI

Informaatika → Sissejuhatus andmeturbesse
7 allalaadimist
Andmeturve
15
docx

Andmeturve

alyahmadi), ca 790 a p. Kr. · Kirutas raamatu ,,salakirjast" (nüüdseks kaduma läinud) · Juurdles mitmete sifrisüsteemide üle,sh bütsantsi impeeriumis kasutatute üle · Kasutatas keerkuat krüptoanalüütilist võtet (teadaoleva avateksti rünne), mida pruugiti nt ENGIMA murdmisel 1940. Jeffersoni silinder Esmamainitu 1790 · Igal kettal on tähestik suvalises järjekorras · Ketaste järjekord on võti · Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta, mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm Vigenere tabel · On reegel,kuidas arvutatakse avateksti märgist ja Krüpteerimismasin ENGIMA Läbi ajaloo on sifeerimisel püütud kasutada abivahendeid Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENGIMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENGIMA oli keerukas substitutsioonipermutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette

Informaatika → Arvutiõpetus
73 allalaadimist
TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011
17
docx

TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011

· esmamainitud ca 500 a. e.Kr. · sisaldab linti (rihma), millele on kantud tähed ja õige jämedusega pulka · linti pulgale kerides saab teksti lugeda ja kirjutada 69. Caesari siffer oli lihtne substitutsioonisiffer: tähestiku iga täht asendati temast teatud arv positsioone edasi oleva tähega. 70. Jeffersoni silinder · Igal kettal on tähestik suvalises järjekorras · Ketaste järjekord on võti · Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta; mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm 71. Vigenére' tabel On reegel, kuidas arvutatakse avateksti märgist ja võtme märgist krüptogrammi märk · Võtme saab valida mistahes teksti hulgast (nt mingi raamatu mingi lõik) ja kuitahes pika · Oli 18.-20. sajandil laialt kasutusel 73. Krüpteerimismasin ENIGMA Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENIGMA, mille

Informaatika → Arvutiõpetus
54 allalaadimist
Arvutivõrkude eksami konspekt
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

2) Krüpeerimisalgoritm – Sisaldab kõike seda, mida avatekstiga tehakse ehk selles määratakse ära tegevused ja operatsioonid. 3) Võti – Selle abil krüpteerimisalgoritmi kasutades rakendame seda avatekstile ja saame krüpteeritud teksti. See annab võimaluse varieerimiseks. Võtme pikkus määrab ära võtmete hulga, kui palju tuleb neid läbi proovida. 4) Krüpeeritud tekst – Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm – Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti – Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi: 1) Sümmeertilise võtme algoritmid ehk salajase võtme algoritmid – Üks ja sama võti nii saatjal kui ka vastuvõtjal ja seda rakendades krüpeerimise/dekrüpteerimise algoritmile saame šifreerida või dešifreerida. Kui saatja või vastuvõtja selle võtme avalikustab, siis andmete vahetamine ei ole enam salajane.

Informaatika → Arvutivõrgud
41 allalaadimist
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

võrk, kas tahtlikult või mittetahtlikult arvuteid viirustega nakatades ja nad korraga panna esitama päringuid serverile ja sisuliselt server umbe ajada. 4) Andmete muutmine, sisestamine, eemaldamine pakettides 5) Teenuste kasutamise keelamine ­ Võimalik on keelata teises arvutis teatud teenuseid kasutada, kui ligi pääseda teise arvutisse. 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia tähendab tõlkes ,,salajane kirjutamine". Protsessi kulg näeb välja selline: 1) Avatekst ­ Info, mida soovitakse saata, ilma et see oleks kaitstud. 2) Krüpeerimisalgoritm ­ Sisaldab kõike seda, mida avatekstida tehakse ehk selles määratakse ära tegevused ja operatsioonid. 3) Võti ­ Selle abil krüpteerimisalgoritmi kasutades rakendame seda avatekstile ja saame krüpteeritud teksti. See annab võimaluse varieerimiseks. Võtme pikkus määrab ära võtmete hulga, kui palju tuleb neid läbi proovida. 4) Krüpeeritud tekst ­ Saadetakse mööda kanalit minema.

Informaatika → Arvutivõrgud
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun