põhimõtted, kohustuslikuks. 2.Sugukondliku korra lepinguõigus Leppimisõigus eksisteeris sugukondade vahel, sellest tekkis hiljem eraõigus. Sunniõigus oli sugukondade sees, sellest kasvas välja avalik õigus. Sugukond kaitses igat liiget, kuid pidi ka kahju hüvitama tema eest. Töödeldi välja normid. Tõde ei pidanud tuvastama, kuid pidi fikseerima rikkumise (reeglite järgi). Süüdistamine. Avategu (avalikus kohas toimuvad rikkumised) ja appikutsega süüdistamine (tuleb kõvasti karjuda kui toime pannakse kuritegu) Saksi õiguspeeglis. Kasutati jumalikke jõude otsustamisel, kas keegi on toime pannud rikkumise. Ordaaliad- jumalakohus, süütuse tõestamine- nt. antakse mürki, kui sureb, on süüdi; ka vetteviskamine, hõõguva raua kandmine peos, seaduslik kahevõitlus, tõestuse kinnitamine vandega, kindla arvu tunnistajate kaasvannetega
2. Sugukondliku korra lepinguõigus. Konflikt nõrgestab hõimu, tuleb lepitada, lepitaja on hõimukogu. Kui lepitama ei hakataks, siis hakkab toimub üksteisele kättemaks e. veritasu. Ükski sugukond ei taha sellist lõppu ja otsitakse võimalusi konflikti lahendamiseks. Kui koosolek teeb otsuse ja kui korduvalt lahendatakse sarnast probleemi, siis on välja kujunenud ka norm. Peab välja töötama kompensatsiooni. Kui üks tapetud on, tuleb anda vastutasu. Süüdistamine avategu ja appikutsega süüdistamine. Germaani tavaõiguse järgi oli laialdaselt kasutusel. Seda kasutati isegi keskajal. Appikutsega oli süüdistamine lubatud vägistamise, varguse ja röövimise korral. Appikutsega süüdistamine nn. Avateo korral kui süüdlane tabati teolt. Tõendamine Rituaalide läbimine, igasuguste vormulite kasutamine, iga lause ja sõna oli oluline. Tõendamiseks kasutati tihti jumalikku jõudu, et otsustada kummal pool on õigus. Seaduslik
annaabi.ee 
