majanduslikes valdkondades (omane ka vähem arenenud riikidele ja regioonidele) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Nutikat spetsialiseerumist tuleks seega käsitleda kui poliitikakontseptsiooni majandusarengu protsesse avavat majandusteoreetilist mudelit. Ühelt poolt võib Eesti senist turuloogikatel põhinevat TAI poliitikate koordineerimist mõista kui kõige ideaalilähedasemat ettevõtlikku avastusprotsessi, mille puhul Eesti on suuresti järginud Euroopa parimaid praktikaid ei ole suunanud ettevõtjate ja majanduse spetsialiseerumist. Vastupidi, senine ettevõtluse ja innovatsiooni toetamine on rajanenud arusaamal, et konkurentsivõimelisemad ideed/ettevõtted saavad toetuse, sõltumata nende valdkonnast (Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks 2014).
teooriapõhiste teadmiste kujundamisega. Tõendiks on ebaõnnestumised õpetajakoolituse üliõpilaste koolitamisel, kui tudengite pedagoogiline ettevalmistuse sisu on vaid praktilisele õpetamisele keskendunud suunitlusega ning tudengeid juhendas sealjuures kogemustega õpetaja. (Krull, 2000) 11 7. Bruneri vaated õppimisele. Jerome Bruneri arvates on kõige tõhusam õppimine suunatud avastusprotsessi läbi õppimine. Ta seab rõhu sellele, et oluline on struktuuri ja selle komponentide seoste teadvustamine sisu õppimisel, sest siis saab tulemuseks olema korrastatud ja süsteemsed teadmised. Bruneri arvates on eriti head tulemused saavutatavad siis, kui õppimine on uurimise protsess, mis on suunatud konreetsele teadusdistsipliinile ehk õppimise eesmärgiks on luua ettekujutus teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide omavahelisest seosest. Bruneri ja Piaget’