Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid"
uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi, Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale. Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel. Queshmi ründamisel, mille eesmärk oli portugaallasi välja ajada, sai Baffin saatuslikult haavata. 14. Abel Janszoon Tasman sündis1603 a. Lutjegastiss ja suri 1659 a. Bataavias. Ta oli Hollandi meresõitja ja maadeuurija. Ta avastas Tasmaania saare, tegi esimesed suuremad avasturetked Austraalia ja Okeaania vetes. 1642. aastal mindi uurimisretkele Suurele Austraalia lahele kindralkuberneri Van Diemeni poolt, et kindlaks teha kontinendi piirjooned. Tasman alustas retke Mauritiuselt, võttis lõunakursi ja avastas Tasmaania saare, mida ta nimetas oma ülemuse auks Van Diemeni maaks. Reisi järkades avastas ta 1643. aastal uue saare, Uus-Meremaad ning andis sellele nimeks State Land, kuna oletas, et see on osa Austraaliast
annaabi.ee 
