Gluck oli ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761) Ooperid: · "Orpheus ja Eurydike" (1762) · "Alkestis" (1767) · "Paris ja Helena" (1770) · "Iphigeneia Aulises" (1774) · "Armida" (1777) · "Iphigenia Taurises" (1778) Kasutatud materjalid: http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=4481 http://www.8notes.com/biographies/gluck.asp http://en.wikipedia.org/wiki/Christoph_Willibald_Gluck Siitan, Toomas ,,Õhtumaade muusikaajalugu I", (1998)
Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: • Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene • Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks • Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale • Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Franz Joseph Haydn (1732-1809) Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel
tuua sisse draama seose loogika.(Muusikalise draama vorm) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni 9.3 Mozarti ooperid. Jätkab Händeli loodud reformi? ühesugune ooperi arenduse loogika. Jagab kahte valdkonda: Itaalia keelsed koomiline ja saksa keelsed laulumängud Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozart alustas ooperite loomist siis kui zanrsi toimusid suured muutused. Mozartile jäi muusika