mõtlmisvõimes niiöelda sünnipäraselt, siis ei ole nende uurimiseks ega kindlaksmääramiseks vaja paljude põlvkondade kogemusi ega tähelepanekuid, nagu see osutub vajalikuks kõigi teiste ,,teaduste" puhul. Üksainus teravmeelne vaatleja ning analüüsija võib tabada need seaduspärasused ning fikseerida need kõikideks aegadeks kehtivatena nagu seda 8 matemaatilised seaduspärasusedki on. Kord avastatuna ning fikseerituna nad vaevalt vajavad edaspidi olulisemat täiendust. Nii me võimegi öelda, et ka tänpäevane loogika oma formaalses osas on oluliselt sama, mille fikseeris juba Aristoteles. Võiks öelda koguni: Aristoteles pole niivõrd loogika kui teaduse rajaja, kuivõrd loogika kui õige mõtlemisoskuse või- kunsti avastaja! 9 5. LOOGIKA PÕHJENDAMINE
Enamik haigusjuhtudest diagnoositakse vanuses 30-50 aastat; see on vanus, kus naised käivad tööl, hoolitsevad perekonna eest või teevad mõlemat. Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, viimastel aastatel on haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ja on haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. 2.1 Emakakaelavähi ennetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on oluline käia regulaarses kontrollis naistearsti juures. Tuleks osaleda emakakaelavähi sõeluuringul (ka juhul, kui on HPV vastu vaktsineeritud). HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine tuleks teha enne suguelu algust
annaabi.ee 
