Isomeeria ja isomeerid Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur
epoksiidid omandavad kuumutades oma püsiva kuju. Pärast II maailmasõda leidsid epoksiidid laia kasutust kattematerjalide ning liimina. Epoksül põhinevad komposiitmaterjalid on näiteks kiudklaas (fiberglass ingl. k.), millele annab struktuuri klaaskiud, ning süsiniku fiibrist epoksükomposiit, mida kasutatakse järjest enam lennunduses (kergekaalulised, tugevad ning kuumakindlad). Polüvinüülkloriid (PVC) Nagu lugematud teised plastikud avastatid ka PVC kogemata ning seda koguni kahel korral 19-nda sajandi jooksul. 1935-ndal aastal henri Victor Regnault' ning 1872-ndal aastal Eugen Baumanni poolt. Mõlemal juhul ilmus polümeer valge tahke ainena katseklaasi põhja pärast reageermiist päiksevalgusega. 20-nda sajandi alguses üritasid PVC-d tööstuslikku kasutusele võtta nii Vene keemik Ivan Ostromislenski kui ka Saksa keemik Fritz Hatte, kuid PVC rabedus ja jäikus takistasid nende püüdlusi. 1926-ndaks aastaks töötati B.F
annaabi.ee 
