“ Neid ei tohiks solvata, alandada, ega füüsiliselt karistada. Kui lapsevanem tunneb, et olukord on kontrolli alt väljas, siis peab ta mõistma, et psühholoogilt nõu küsimine on igati normaalne. (http://www.pargi.edu.ee/index.php?leht=agress , 11.03.2010). Esimesel eluaastal on väga oluline lähedase kontakti saavutamine nii ema kui ka isaga. Last peab ümbritsema soe ja rõõmsameelne õhkkond. Vanemad peavad aktsepteerima laste avastamislusti. Kahe- ja kolmeaastased lapsed on sageli tüütavad kuna nad esitavad palju küsimusi ning kipuvad jonnima. Lapsevanem peab jääma rahulikuks ning vastama kannatlikult lapse küsimustele. Lapsevanem ei tohiks oma pahameelt varjata. Siinkohal ei pea ma silmas karjumist ja solvamist, vaid lapsele oma tunnete selgitamist. Lapsel ei tohiks lasta vägivaldselt käituda, teisi lüüa ega kasutada inetuid sõnu. Vihahoos last tuleks maha
laps vahel paariks tunniks kellegi hoida, et saaksite end pisut "tuulutada". Nii on lihtsam säilitada lapsele olulist sõbralikku MIDA TUNNEB LAPS? ja positiivset õhkkonda. Umbes seitsme-kaheksakuuselt muutub imik üha iseseisva- Tavaliselt õpivad lapsed 12-14-kuuselt iseseisvalt kõndima. maks. Temas tärkab avastamishimu ning ta tunneb end ülitäht- Käima õppimine suurendab veelgi lapse avastamislusti. Selles sana. Seetõttu võivad nüüd tekkida esimesed konfliktid vane- vanuses laps tunneb ühest küljest tungivat vajadust olla tihe- Mida matega, võimalik, et sel ajal tuleb juba käsutusele võtta kasva- dasti seotud oma tugiisikuga, samas tunneb ta vajadust uuri- tugevam on tuslikud meetodid. da ning iseseisvuda, eemalduda just sellestsamast tugiisikust. turva- tunne
annaabi.ee 
