elektrone, asukoht paremal üleval nurgas. 13) Metalliaatomid loovutavad elektrone. 14) Mis on keemiline element ? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 15) Miks VIII A rühma väärisgaasid ei liida ega loovuta elektrone ? Sest neil on püsiv väline elektronikiht 16) Elemendi asetus (perioodi ja rühm) ja aatomi kirjeldus (elektroonide ja prootonite arv) 17) Tänapäevane perioodilisuse seadus, selle avastaja ja avastamisaasta ? Seadus: keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalengust, Avastaja: D. Mendelejev, Avastamisaasta: 1869 a.
- kõvadus Moshi järgi: 2,5 · Keemilise omadused: - elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,93 - oksiidi tüüp: nõrkaluseline - Ühendid: Fluoriidid: AgF, AgF2, Ag2F Kloriidid: AgCl Bromiidid: AgBr Jodiidid: AgI Hüdriidid: - Oksiidid: AgO, Ag2O Sulfiidid: Ag2S Seleniidid: Ag2Se Telluriidid: Ag2Te Nitriidid: - · Avastamisaasta: muinasajal, täpset aega ega kohta pole teada · Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hobe.htm http://web.zone.ee/chemistry/Ag.htm
FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. AVASTAMISAASTA . Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. KUST INFO PÄRINEB . http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cu http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega. Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist. Esimeses tabeli veerus olev rooma number tähistab vastava kuu avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama "Voyager-1" abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu ning neid saab võrrelda isegi planeet Merkuuriga, kuid ühelgi neist ei ole atmosfääri.
Amaltheiast. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist. Esimeses tabeli veerus olev rooma number tähistab vastava kuu avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama "Voyager-1" abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu ning neid saab võrrelda isegi planeet Merkuuriga, kuid ühelgi neist ei ole atmosfääri.
n 22 ) , kus n 1 ja n 2 on täisarvud tabelist ja R = 1,0974 10 7 m ( Rydbergi konstant ) n2 = 0 2 , kus 0 = 3,647 10 -7 m ja n täisarv , mille väärtuseks 3, 4, 5 jne. n Seeria nimi avastaja järgi n1 n2 Spektri piirkond ja avastamisaasta Lymani seeria 1906 1 2,3,4....... Ultravalgus ( 91,2 - 121,6 nm ) Balmeri seeria 1885 2 3,4,5...... Nähtav valgus ( 364,7 - 656.5 ) Pascheni seeria 1908 3 4,5,6..... Infravalgus ( 820,1 - 1875,6 nm Bracketti seeria 1922 4 5,6,7..... Infravalgus Pfundi seeria 1924 5 6,7,8,.... Infravalgus
7. JUPITERI KUUD 7.1. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav Päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. (Allikad 4, 5, 8, 10) Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist. Esimeses tabeli veerus olev rooma number tähistab vastava kuu avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama Voyager-1 abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu . Kaugus Periood Läbimõõt Mass
annaabi.ee 
