Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat mö...
Pelgulinna Gümnaasium Referaat – Neoon Karmen Lepp 7.BK Tallinn 21.02.2015 Sisukord Nimetuse päritolu ....................... lk 3 Avastamine ............................... .. lk 4 Leidumine looduses .................... lk 5 Kasutamine ............................... .. lk 6 Faktid ....................................... ... lk 7 Pildid ........................................ ... lk 8 Infoallikad ................................. .. lk 9 Nimetuse päritolu Nimi NEOON on tulnud kreeka keelest sõnast NEOS mis tähendab eesti keeles 3 Avastamine Neoon avastati 1898.aastal ja avastajateks olid Sir William Ramsay ja Morris W. Travers. Neoon avastati Inglismaalt, Londonist. 4 Leidumine looduses Neoon on väga levinud element Universumis...
Joonistel jagasin poisid ja tüdrukud eraldi ning samamoodi jagasin kummagi kahte alagruppi, esimene vanuseaste on 13-15 aastat ja teine 16-19 aastat. Diagrammidel lähtusin ma ainult ühest küsimusest: kes avastas Ameerika? Ülejäänud kaks küsimust toon välja tekstis. Joonistel ei ole toodud välja hiinlasi, kuna neid ei olnud keegi vastanud. Kokku tegin 44 küsitlust, millest 28 on tüdrukud ja 16 poisid. Õpilaste arvamine Ameerika avastajast. 12 7 10 6 5 8 Kolumbus 4 Kolumbus 6 Viikingid 3 Viikingid Mõlemad
Siis vajatakse mitte teadaoleva algfaasi korral juba tunduvalt rohkem signaali energiat kui teadaoleva signaali faasi korral. 3.2.1.3. Signaali avastamine faasi järgi- Väikeste signaal/müra suhete korral, kuid eeldusel, et signaali ja müra energeetiline suhe Q/N0 on piisavalt suur, on otstarbekas kasutada avastajat faasi järgi. Käsitleme siin kvasioptimaalset, teadaoleva signaali algfaasiga avastajat, mis erineb eelpooltoodud täielikult teadaoleva signaali optimaalsest avastajast vaid kahepoolse amplituudipiiriku olemasolu (kaotatakse sõltuvus amplituudist) tõttu sisendis. (Joon. 3.3.2) 3.2.1.5. Kahe signaali eristamine- 1.Loeme, et vastuvõtja sisendis on valge müra taustal üks kahest võimalikust signaalist: 2.Teada on mõlemite signaalide esinemise aprioorsed tõenäosused ja 3.Vaja on hinnata, milline signaal on parajasti vastuvõtja sisendis. See on raadio andmeside tüüpülesanne, vastavaks optimaalsuse kriteeriumiks on täieliku vea tõenäosuse minimum
annaabi.ee 
