taieseid ja põnevaid kavandeid ning loometee kummalisi keerdkäike. ,,Raimond Valgre legend" on raamat muusikust, kelle loodud laulud said legendaarseks siis, kui Valgre ise enam ammu akordioniklahve ei sõrmitsenud. Raamatu autor Jaak Ojakäär kõnnib helilooja Raimond Valgre elu ja loomingu radadel, teejuhiks on talle isa Valter Ojakäär. Teoses on Raimond Valgre ammuste teekaaslaste mälestuskilde ja tema loomeradade uurija Eino Avarsoo tõdemusi, mis avavad Valgre laulude vähe tuntud või tundmatut ajaloolist tausta ning tema loomingut mõjutanud tundeelu tagamaad. Rikkalikult illustreeritud raamat on seni Valgre kohta ilmunud teostest kõige mahukam ja põhjalikum, selles on esimest korda avaldatud kogu Raimond Valgre loomingulise pärandi register. 5. Ahto Nurk ja Oskar Vihandi `` Eesti rahvapille ja rahvapillimängijaid.`` (1993) -
Peamiselt oli see tingitud looduslikest oludest. Kõige tervislikumaks kohaks peeti just Arbi ja Verevi järvede vahelist kõrgendikku. Alevivalitsusel oli oma tervishoiukomisjon, mis teostas tervishoiu järelvalvet alevi piirides. Esimese paikse erapraktiseeriva arstina asus Elvas elama ja töötama Peeter Särg aastal 1918. Enne seda võtsid suveperioodil Elvas haigeid vastu Tartu arstid. 1920.a. kinnitati esimese riigipalgalise jaoskonnaarstina tööle Peeter Avarsoo. Alates 1924.a. asus arstijaoskond nn. arsti majas Pargi 1. Haiglat Elvas ei olnud ja vajadust suuremat vist polnudki. Siin tegutsesid neli arsti, sh jaoskonnaarst. Peale nende tegutsesid veel veterinaarid ja ämmaemandad. Apteek tegutses juba 1905. aastast. Väljaspool alevit oli elva peamiselt tuntud suvituskohana. Suveti tõusis alevi elanike arv kahekordseks tänu suvitajatele. 1930-date aastate lõpul oli suve jooksul Elvas üle 2000 registreeritud suvitaja
Suur osa oli siin kindlasti Ameerika filmidel, kus kõlanud palad ka meil tavaliselt kiiresti lööklaulude staatuse saavutasid. 152 I. Tomberg “Kui muusad pidid vaikima”, Tallinn 1977; A. Vahter “Kapellmeistri päevik”, Tallinn 1990; K. Toom “Kunstiansamblite päevilt”, Tallinn 1981; V. Ojakäär “Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia”, Teater. Muusika. Kino. 1993, 1, 20–31; E. Avarsoo “Eesti Laskurkorpuse džässorkester Tallinnas”, Rahva Hääl 1984, 13.12. 153 Estonia Valgest saalist toimusid tantsumuusika ülekanded igal laupäeval (Mutsu 1991: 37). 154 Intervjuu siinkirjutajale 12.07.2003. 155 Intervjuu siinkirjutajale 15.08.2003. 76 3.6.1. Džäss Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta suvi algas nagu tavaliselt – kõik džässmuusikud (nagu teisedki muusikud), kes
annaabi.ee 
