Hiljem on mulgikeelset luulet eraldi avaldatud ,,Sinivald" (1990) Esimene luuleraamat ,,Maa-alused järved" (1968) 1970-80nda luule paistab silma teadlikult/progammiliselt kujundab luulekogudega. Luulekogu eraldi kujundavast kunstist. Baturini maailm on avar ja avatud. Ühalt rahvalik autor, teisalt teadlikult oma stiili kujundav autor. See paistab silma ka proosatee alguses. Arendab omamoodi filosoofia (ruumiga seotud: inimese eksistentsi seisukohast on avarilm maastikud, kus inimene oma olemuselt kohtub. Soovib kõikidest avarilmadest kirjutada suured romaanid. Teemadeks kõrb, taiga, meri jne). ,,Kuningaonni kuningas" (1973) esimene proosa romaan. Järgnevad taigaküttide lood (ise käis samal ajal taigas küttimas). ,,Varahilisel ajal" (1974) poeetilises, keelelises mõttes on 1970ndate ja 1980ndate kõige radikaalsem raamat. Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt, kasutamata kirjavahemärke.
Ta on teistmoodi, ei ole väga tüüpiline, samas selline teemavalik, mis 70ndate tendentsidega hästi sobib, juurde juurde tagasipöördumise ideoloogia. Pildist irduma päriselt ei jää. Aastal 73 ilmub Kuningaonni kuningas - taigaküti lugu. Hiljemalt see raamat avab Baturinliku ruumipoeetika. Igal autoril oma ruumipoeetika, Baturini puhul teadlik: võtab programmi, hiljem seda kommenteerinud programmilisust ja see on teatava isetehtud filosoofiaga seotud. See on nn avarilmade käsitlus. Avarilm - ruumiline väljendus, aga vaimsete otsingute ruumi ka. Konkreetselt avaldumise vormid, mis B huvitavad, on kolm: ta tahab kirjutada taigast, ta tahab kirjutada kõrbest ja merest. Tal on üsna varakult programm, et peab nendest kirjutama. Kõigest kohe ei jõua, aga hiljem jõuab küll kõige selle juurde. 70ndate loomingusse: võiks öelda, et võtab esialgu ainese elust endast, aga kasutab nihestatud esteetikat