b) nud- ja tud- lauselühend Võitnud auto, tundis ta end õnnelikuna. Vabrikussse jõutud, asuti kohe tööle. (aga Puult tuulega allakukkunud (missuguseid? täiend) õunu ei jõutudki ära korjata.) 2. Koma tarvitamine des-, mata-, maks-, tuna- lauselühendi puhul: a) Eraldatakse muust lausest koma(de)ga, kui lühendi tuum (des-, mata-, maks-, tuna-vorm) paikneb lühendi alguses. Meenutades oma lapsepõlve, tulid emale pisarad silma. Vaatamata kellelegi otsa, seisis süüdlane avariipaigal. b) Ei eraldata koma(de)ga, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma. Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal. 5. Otsekõne I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1
ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD? Esmaabi tundub teoorias imelihtne, lihtsalt ole inimene ja satu õigel ajal õigesse kohta ning põhimõtteliselt hakka elusid päästma. Kahjuks ilmselgelt avariipaigal ja abivajaja(te) keskel see nii lihtne pole. On juba inimesi, kes puhtfüüsiliselt seda ei suuda. Nad ei salli verd ja abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks. Praegu tunduks, nagu vastaksin teemaks püstitatud küsimusele ära, kuid kas see on ka nii. Olen arvanud oma elupäevade algusest, et verd ei karda ja kui vaja siis ka aitaksin esmaabi anda vajadusel. Autokooli esmaabikoolitus lausa sisendas seda kõik tundus nii lihtne ja
annaabi.ee 
