Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi Need ongi peamised põhjused müüritise purunemisel. Tuleb arvestada ka sellega, et kivi on täis mikropragusid. Eelnevast jutust võib järeldada, et sidekivide samm on olulise tähtsusega. Konstruktiivne nõue on, et 88 mm kõrgustest kividest müüritises peab seotud olema iga neljas rida ning 65 mm kõrguste kivide puhul iga kuues rida. Survele töötavat müüritist loetakse avariiohtlikuks - st. müüritist tuleb tugevdada - kui pragu läbib sidekivi (neljandas või kuuendas reas). See on olukord, kus müüritis võib puruneda, ilma et survepinged talle suureneksid lihtsalt sama koormuse pikemaajalisel mõjumisel. Kui avariiohtlikku olukorda ei märgata, pikenevad praod veelgi ning müüritises tekivad üksikud tulbad. Poole kivi paksused tulbad kaotavad oma püsivuse. Tõmme, lõige, paine. Müüritise tõmbe-, lõike- ja paindetugevus sõltub vuukide tugevusest
proovidest osutusid mädanikseene kahjustustega olevateks 27 %. Enim esines pruunmädanikku (20 %), aga esines ka pehmemädanikku (5 %) ja valgemädanikku (2 %). Puidumädanikseene kahjustus esines nii välisseinapalgi sisemisel kui ka välimisel poolel peaaegu võrdselt. Kahes (7 %) uuritud hoones esines ulatuslikum kahjustus, vt. Joonis 9.5. Puidu pinnalt võetud proovide uurimine näitas, et tegemist on majavammiga (Serpula lacrymans). Nende hoonete kandekonstruktsioonid on muutunud avariiohtlikuks. Puurproovide uurimine näitas, et majavamm kahjustas valdavalt sisemisi tarindeid ja konstruktsioone. Joonis 9.5 Ulatuslik majavammi kahjustus keldri põrandal (vasakul) ja keldri vahelaes (paremal). 9.3.2.1 Näiteid biokahjustustest Järgnevalt on toodud mõningaid näiteid peamistest biokahjustustest. Joonis 9.6 Hallitusseened kasvavad eranditult silikooniriba peal (vasakul). Hallitusseened on levinud silikoonilt puidust aknapõse ja aknalaua peale
annaabi.ee 
