6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi Voolujuhi valikul tuleb lähtuda suurimast kestevvoolust, mis võib voolujuhti läbida. Kestevvooluks loetakse voolusid, mis läbivad latti kauem kui 10...15 minutit, sest selle ajaga jõuab latt kuumeneda püsitemperatuurini. Arvutusliku voolutugevuse leidmisel peab hindama elektrivõrgus esineda võivaid erakorralisi olukordi, nt ühe trafo väljalülitumist ja koormuse ülekandmist teistele alajaama trafodel, ülekandeliinide avariilistel väljalülitumistel talitlusse jäänud liinide koormuse kasvu jms. Nendest hinnangutest peab selguma nn forsseeritud talitlus, mis on aluseks lati edasisel valikul. Kuna lattidele antakse nende kestevvoolu taluvusvõime standardsetel lati ja ümbruse nimitemperatuuridel, peab hindama tegelikus käidus esineda võivaid kõrvalekaldeid neist nimitemperatuuridest. Näiteks võib mõnes piirkonnas välistemperatuur oluliselt erineda nimitemperatuurist 0 N 25 C või 0 N 35 C
24σ 2 24σ 02 Võrrand võimaldab arvutada juhtmes esineva tõmbepinge σ erikoormusel γ ja temperatuuril t, kui on teada nn lähtesuurused σ0, γ0 ja t0. Viimased leitakse kriitiliste visangute alusel. Võrrand sisuliselt kuupvõrrand: σ3 ± A σ2 = B Võrrandi abil arvutatakse pinged kõigi eelpool toodud arvutuslike koormus- kombinatsioonide puhul. Need pinged on vajalikud ka mastide arvutamiseks avariilistel koormusjuhtumitel. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 26 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.6 JUHTME RIPE Ripe /sag/− olulisemaid näitajaid õhkvahemike (mastide) dimensioneerimisel Juhtme kinnituspunktid A ja B võrdsel kõrgusel l 2γ
annaabi.ee 
