ankrupeli korpusega, teine ots liikuva hüdraulilise silindriga 15. Õlirõhu puudumisel silinder surutakse vedruga kolvist eemale ja läbi keermestatud varda 10 tõmbab pidurilindi ümber trumli kokku. Trumli käsitsi pidurdamiseks pööratakse käsiratast 8 mille varras on ühendatud tigureduktoriga. Keermestatud varras pööreldes koos tigurattaga keeratakse mutri 9 sisse ja pidurilint 12 surutakse ümber trumli kokku. Süsteemi kaugjuhtimine võimaldab ankru viiramist avariikorras ja automatiseeritult. Esimese juhul vajutatakse KJP (kaugjuhtimispaneelil) avariijuhtimise nuppu ja ankruketti viiratakse senikaua, kui hoitakse näppu nupul. Teisel juhul vastava lülitiga KJP-l seadistatakse nõutav viiratav keti pikkus ja vajutatakse nupule "automaat". Viiratud keti pikkust kontrollitakse signaallambiga SL 1 ja näidiku N skaalaga. Lamp SL 1 süttib kui vajutada ükskõik millist nuppu ja kustub, kui kett on väljunud klüüsist 2m ulatuses. Seejärel
Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis. Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist avariikorras. Terve meeskond isegi ei viibinud proovisõidu ajal laevas! Hoolimata tugevast reklaamist ei suudetud kõiki kohti ,,Titanicul" välja müüa. Kõige tühjemaks jäid 2. ja 1. klass. Siiski viibisid laeval palju New Yorgi ja Philadelphia rikkamaid kodanikke. Luksusaurikul viibis 20 mesinädalaid pidavat paari. Ainult ühel paaril õnnestus mõlemal eluga pääseda, ülejäänud 19 naist jäid leseks. Kõige
pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Avariiväljapääsud. Avariiväljapääsud on kitsad horisontaalsed ja püstkäigud (sahtid), mis võimaldavad laeva peateki alustest ruumidest välja pääseda juhul kui tavaliselt kasutatavad väljapääsuteed on mingil põhjusel mitte kasutatavad või ohtlikud. Masinaruumist saab traditsiooniliselt avariikorras välja korstnakatte kaudu. Üks väljapääs on tavaliselt laeva ahtris võllitunnelist. Kui laeval on olemas kommunikatsioonide tunnel ka vööri poole, seatakse ka selle vööripoolses otsas sisse avariiväljapääs. Tankid ja tsisternid. (Vaata Joon. 9.2.) 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
annaabi.ee 
