allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist. Realistliku romaani kompositsioonireegleid eirab sürrealistlik narratiiv lembemotiivide varieerimisega teoses "Arvid Silberi maailmareis"(1984, lühem variant LR 1981): autor esitab kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest. Valtoni on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980), "Tagasi tulevikku" (1985), "Meenutused eikuhugi" (sisaldab ka miniatuure; 1987) ja "Mina, mina, mina" (1998) ning kaks luuletuskogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992)
maailmapildi ambivalentsi. Valtoni esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, jutustatakse mongoli valitsejast TsingisKhaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv sürrealistlik raamat armastusmotiivide variatsioonidega "Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981), kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues jutus on keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest. Valton on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ning kaks luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992).