tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule. (1920-1999) Esimese perioodi moodustavad 1946 Nägu koduaknas, 1948 Mängumees. Esimene periood mingis mõttes traditsiooniline põhi on tugevalt uusromantiline, toetub
Looming võidab elu, kõik on kaetud unenäo hämara uduga. Pagulasluule + eneseteraapilised funktsioonid: võib avalduda ühelt poolt nii, et kirjeldatakse oma seisundit ja püütakse seda lahti kirjutada. Teiselt poolt püütakse ennast lohutada. Kolmandaks kuulutame välja vastupanu. Niisuguseid hoiakuid näeme ka, aga padurahvuslikku võitlevat hoiakut nii hästi ei silma ei torka. Aga perifreerias on see tugevalt esindatud. + Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega: siin tekib pidev paradoks, kus ühtpidi on kõik võimalused lahti, aga teiseltpoolt peaksime mõjusid tõrjuma, et säilitada suhe Eestiga. On ka sünteesivaid lahendusi, mis ajapikku saavadki eriti iseloomulikuks. 1) I. Laaban on kõige suuremaid häireid pagulaskirjanduses, häire sellesmõttes, et ta on selline manifesteeriv, sürrealistlik autor, kes ei haaku piisavalt sujuvalt rahvusliku retseptsiooni muutustega
annaabi.ee 
