Ainus asi, mis ehk ei läinud ootuspäraselt, oli see, et Lars ei kohtunud rohkem hispaanlannaga, kes temasse väga mõistvalt suhtus ning kellega nad hästi läbi said. Lõppsõna; hinnang filmile: Antud film ei sobi igaühele, samas on see film, mida võiks enamus inimesed vaadata. See on film, millesse on enne vaatamist väga raske mitte eelarvamusega suhtuda, kuid olles seda näinud, võib ütelda, et tegelikult on tegemist pigem õpetliku, südamliku ja silmaringi avardava filmiga. Filmi pisut häirivana tunduv tagamõte jääb filmi vaadates tahaplaanile ning tegelikult aitab see linateos muuta suhtumist puuetega inimestesse. See on film, mis räägib raskustest, sõprusest, hoolivusest ja aktsepteerimisest.
eluseikadest kujutamiseks valitu kaudu. Valik oli ilmekas, kutsudes esile parempoolsete ringkondade rünnakuid. Ta viljeles detailirikkaid värssportreid kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijatest, dissidentidest ning dünaamilisi ja konkreetse pildistikuga olustikuvisandeid linnaelu argipäevast. Nooruslik reipus ja eluhoog kumavad läbi raskemategi ainete käsitlemisest, luues virgutava kontrasti või avardava vaatenurga. 1930ndatel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luuulet maaelu ja looduse vaatluserksa ja värvika kujutuse ning välisreiside tähelepanekutega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Luulekogus „Valgus ja varjud“ ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti