Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee suureks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia, ehk prantslaste ,,Encyclopedia", mis ilmus 28-köitelisena kõigi suurte valgustusfilosoofide osalusel aastatel 1751-1772. KULTUURIOPTIMISM Valgustusmõtlejad arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide jaoks peaaegu sama mis ,,mõistus"; sest inimese mõistus on ju looduse poolt antud vastupidiselt kirikule ja tsivilisatsioonile
mõistusesse. Valgustusidee Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistupäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid nüüd oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega. Sellest kasvaski välja valgustusidee. Valgustusidee iseloomulikuks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia. Kultuurioptimism Valgustusfilosoofid arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine "valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Tagasi looduse juurde Juhtlauseks sai tagasipöördumine looduse juurde. Aga "loodus" tähendas valgustusfilosoofidele peaaegu sedasama, mis "mõistus", sest inimese mõistus on looduse poolt antud- vastupidiselt kirikule ja "tsivilisatsioonile". Osutati, et loodusrahvad olid tihti tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad polnud tsiviliseeritud
annaabi.ee 
