koolipere kokku tõi . Koolimajas oli 15 klassiruumi ja oli ette nähtud 600 õpilasele ( poistele oli eraldi tööõpetuseruum , keemia- füüsika klassid, muusika klass , söökla , aula ja õppevahendite ruum . Kool avati pidulikult 30. september 1961.a. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1970/71 õppeaastaks oli koolis õpilasi 716, mis küll kevadel langes 700-le ja õpetajaid oli 41. Kooli õppebaasi osas tehti olulisi muudatusi: ehitati bioloogiaklass, laiendati õpetajate tuba ja avaramatesse ruumidesse loodi tütarlaste tööõpetuse ruumid .1977/78 õppeaastal tehakse koolimajas kapitaalremont . 1978/79 sügisel tulevad kooli 6-aastased n.ö 0-klass mis hiljem sai esimeseks klassiks ja sealt muutus ka klassi numeratsioon. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1998/99.õ.a jätkub koolimaja renoveerimine ja keskkool tähistab 50. Sünnipäeva ja lõpetab tegevuse ning alustab tööd Kilingi-Nõmme Gümnaasium. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 2. Intervjuu
kui põhjuslikke toimijaid oma probleemide lahendamisel.(Payne, 1995) 7 Artiklite ülevaade 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008) „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine Autor: Marju Selg Autor alustab artikli kirjutamist järgmiselt : „Käsitlen võrdlevalt kahte olulist mõistet, püüan välja tuua nende tähendusnüansse ja näidata, millistesse avaramatesse mõistesüsteemidesse need kuuluvad.”Artiklis on räägitud nende kahe mõiste esisust ning erinevusest. Autorit ennast ajendas seda kirjutama Dagmar Narussoni „Juhtumikorralduse käsiraamat”, kus „ei joonistu selgelt välja nende kahe lähenemisviisi vastastikku täiendavad jooned ja põhimõttelised erievused. Need on esitatud kui ühe raamistiku komponendid, mis üksteist täiendavad”.
annaabi.ee 
