soolased ja magusad küpsised. Jookideks pakume nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Muidugi pakume ka alkoholi vabasid jooke. Alkohoolsed joogid on: viin, rumm, liköör, siider, vein, õlu ja viskit. Alkoholi vabad joogid on: mahl, morss, kolme erinevat sorti limonaade ja energiajooke. Karaokevooruga alustame siis kui enamus inimesi on juba ära söönud. Alustuseks kutsume kellegi kes on tegelenud/tegeleb laulmisega ja kes saaks teha sellele nagu avapaugu. Peale tema esitust oleks vaja ainult inimesi kes sooviksid ka laulda, aga ei ole väga sellega kokku puutunud. Peale karaokevoori, tuleb esile DJ, kes teeb salaja minigisuguse avapaugu samuti. Siis läheb peoks ja edasi läheb lihtsamaks. Osalejad saavad sealt edasi otsustada millega nad edasi tegelevad. Muidugi kuulub tantsimine eelmise tegevuse juurde. Need kes tantsivad-need tantsivad ja kes ei tantsi, need kutsutakse tantsima jne.
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti...
maha ja lasta paigaldada endale ampull. Stseen lõppeb Raua lahkumisega kabinetist, doktori soovitusega, et ta see kord veel prooviks ilma äärmuslikke meetmeid appi võtmata hakkama saada. Sealt edasi hüppab lugu rohkem kui 10 aastat tagasi Mihkli nooruspõlve mälestustesse. Raud räägib kuidas 1977. aasta juhuslik kohtumine Mati Nuudega, kes tol ajal raadiotes ja lavadel väga tuntud 15 nägu oli, tegi avapaugu tema muusikakarjäärile. Enamik raamatu sisust ongi kirjeldatud just elust rokkstaarina läbi Mihkli silmade. Karjäär ei olnud sugugi nii ilus ja kerge nagu arvata võib. Kokkuvõtvalt võib raamatu kohta öelda, et Mihkel kirjutab seal oma kuulsusetee algusest, sellest kuidas ühest teismelisest poisist sai andekas muusik. Sellel teel oli tema kaaslasteks palju muusikutest sõpru ja muidu tuntuid inimesi. Kogu karjääri jääb saatma alkoholilembus mis aina enam süvenes
89 Kriis, M. (17. juuli 1984. a.). Mida muuseumis tehakse. Töörahva Elu, lk 1. 90 Kriis, M. (14. juuli 1984. a.). ,,Kannel" valmistub juubeleiks. Töörahva Elu, lk 2. 28 Foto 9. Vaade Pioneeride ja Lenini tänava ristmikult kesklinna väljaku suunas. Foto keskel on Võru vabastamise 40. aastapäeva linnakaunistus. Autor M. Pakler. Foto pärineb M. Pakleri erakogust. Juubelipidustuste üritustesarja kõrghetkele lõi avapaugu värvilise tiraaziga ajaleht Töörahva Elu, mille avalehel oli suurelt kirjas: ,,Tere tulemast Võru vabastamise 40. ja Võru linna moodustamise 200. aastapäeva pidustustele! Tervitus vabastajatele!" Ajalehes oli kirjas kõik suuremad sündmused, mis pidustuste ajal toimus.91 Pidustused algasid 10. augusti õhtul koduloomuuseumis, kus avati kaks näitust: ,,Võrumaaga seotud kunstnike töid" ja ,,Võrumaaga seotud Eesti NSV kultuurielus ja teaduses silmapaistnud inimesi". Fr. R
annaabi.ee 
